Uus meedia...?


Uus meedia…?

Märgata erinevust uue meedia ja traditsioonilise meedia vahel on väga lihtne. Traditsiooniline meedia koosneb trükistest ja ülekannetest, nagu ajalehed, ajakirjad, raamatud ja radio. Teisel küljel on sotsiaalmeedia, mis kasvab koos tehnoloogiatega ning hõlmab sotsiaalsete võrgustike ja ajaveebide kasutamist. Arenenud tehnoloogia ei ole mitte ainult hõlbustanud Interneti tarbimist, vaid on edendanud ka uut meediat sel määral, et enamus usub, et uus meedia saab ühel päeval traditsioonilise meedia edukaks. Uus ja traditsiooniline meedia täidavad ühe ja sama eesmärgi – informeerivad inimesi, pakuvad uudiseid ja artikleid, et teavitada teid sündmustest kogu maailmas. Uue media kiir levik on seotud nii tehnoloogia arenguga kui ka sõnavabaduse õigustega Interneti kasutajatel. Inimestel on nüüd õigus avaldada oma arvamust ja edastada infot erinevates Interneti platvormides.  Kuid selline sõnavabadus tekitab sellise probleemi, et informatsioon, mida edastetakse ei vasta tõele. Tekib segadus ning selleks, et kidel olla, et leitud uudised vastavad tõele, tuleb alati kontrollida teisi allikaid. 

Meedia arengul on nii positiivne kui ka negatiivne mõju, kuid meie ise otsustame kuidas sellesse suhtuda ja mida, sellest tulevikus saab. 

Комментарии

Отправить комментарий

Популярные сообщения из этого блога

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Изображение
  Copyleft  - autoriõiguse seaduste kasutamise mõiste ja praktika tagamaks, et keegi ei saa piirata õigust kasutada, muuta ja levitada nii originaalteost kui ka sellest saadud teoseid. Copyleft ’ i idee seisneb selles, et kõigil, kes levitavad programmi muudatustega või ilma, ei ole õigust piirata selle edasise levitamise või muutmise vabadust. Tuntumad litsentsid   Tugev copyleft  (nt GNU GPL, The Sleepycat) - tingimused nõuavad, et kui tarkvara sisaldab osa teie koodist, tuleb tarkvara tervikuna levitada teie litsentsi alusel, kui seda üldse levitatakse. Selle tulemuseks on, et kõigi koodi täienduste lähtekood on saadaval.   Nõrk copyleft   (nt GNU LGPL, Mozilla)  tähendab seda, et kui tarkvara sisaldab osa teie koodist, tuleb tarkvara teatud osi levitada teie litsentsi alusel, kui tarkvara üldse levitatakse. Teisi osi võidakse levitada teiste litsentside alusel, kuigi need moodustavad osa teosest, mis tervikuna on teie koodi muudetud versioon. Selle...
Далее...

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Изображение
Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) Oma dokumendis “Kuidas saada häkkeriks” autor Eric S. Raymond annab ülevaade sellest, kes on häkker, millised on tema põhioskused, kuidas näeb välja häkkerlik suhtumine ja milline on üldse häkkerkultuur. Iga aspekt on põhjalikult kirjeldatud ning minul, kui lugejal tekkis selge pilt, kuidas oma õppimist õiges suunas alustada, et häkkeriks saada.  Alguses autor mainib, et on häkkerid, kes lahendavad keerulisi ülesandeid ja probleeme ning loovad uusi asju. Ja on kräkkerid, kellele meeldib lõbusaid asju teha nagu telefonisüsteemi torkida ja arvutitesse sissemurdmida. Need on 2 erinevat gruppi, mis ei tohi omavahel segada.  “Õiged” häkkerid ei pea kräkkereid professionaalideks ning ei soovi nendega mingit tööd teha. Et häkkeriks saada, tuleb palju pingutada ja praktikas õpitud teadmisi rakendada. Kui tundub, et kõik vajalikud teadmised ja oskused on õpitud, ei tähenda see, et oled nüüd häkker, sest enne seda tuleb oma tegudega austuse tei...
Далее...

Info- ja võrguühiskond

  Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e-poedes.  Eesti Infoühiskonna arengukavas on käsitletud IKT võimalused, mille peamiseks eesmärgiks on tõsta inimeste elukvaliteedi.   Eesti on digitaalvaldkonnas kiiresti arenev riik, mis annab oma elanikele võimalust mugavalt ja turvaliselt e-teenuseid kasutada. Pandeemia ilmumisel oli hästi näha, kuidas IKT abil on inimesed targaks tarbijaks saanud. Kuna poodides käimine oli mingil hetkel ohtlik, pidid paljud ettevõtted välja mõtlema, kuidas oma teenuseid kättesaadavaks teha. Nii saaksid inimesed interneti kaudu tellida endale kõike vajaliku, alustades toidust ning lõpetades kodutarbetega. See on nii aja kui ka raha salvestamine. Inimesed saavad kodust lahkumata tellida erinevaid tooteid, eelnevalt valides neid oma nutiseadme rakenduses. Sellel viisil ei raiska inimesed raha trans...
Далее...