E-ITSPEA

      Proff või  käsitööline...?   Paljud inimesed usuvad, et professionaal peab kõike teadma ja lahendama probleeme ilma kõrvalise abita. Ma arvan, et proff on inimene, kes suudab tunnistada, et ta midagi ei tea või ei oska ega karda õppida. See eristab proffi käsitöölisest, kes alati areneb ja õpib midagi uut. Usun, et pole vaja alati osata probleeme lahendada, vaid tuleb osata probleemile lahendust leida: võib küsida teiselt inimeselt abi või leida vastuse Internetist. Lõppude lõpuks on oluline mõista, mida sa täpselt tegid, siis järgmisel korral saad selle probleemi ilma kõrvalise abita lahendada. Olen veendunud, et igaüks, kellel on motivatsioon õppida ja saada enda parimaks versiooniks, võib saada professionaaliks. Väga oluline on ka visadus, sest professionaaliks saamiseks ei piisa ainult soovist. Õppimine on pikaajaline protsess, mis nõuab palju aega, kannatlikust ja pingutust, seega peab inimesele meeldima see, mida ta teeb. Inimene, kes on ükskõik mill...

  Copyleft  - autoriõiguse seaduste kasutamise mõiste ja praktika tagamaks, et keegi ei saa piirata õigust kasutada, muuta ja levitada nii originaalteost kui ka sellest saadud teoseid. Copyleft ’ i idee seisneb selles, et kõigil, kes levitavad programmi muudatustega või ilma, ei ole õigust piirata selle edasise levitamise või muutmise vabadust. Tuntumad litsentsid   Tugev copyleft  (nt GNU GPL, The Sleepycat) - tingimused nõuavad, et kui tarkvara sisaldab osa teie koodist, tuleb tarkvara tervikuna levitada teie litsentsi alusel, kui seda üldse levitatakse. Selle tulemuseks on, et kõigi koodi täienduste lähtekood on saadaval.   Nõrk copyleft   (nt GNU LGPL, Mozilla)  tähendab seda, et kui tarkvara sisaldab osa teie koodist, tuleb tarkvara teatud osi levitada teie litsentsi alusel, kui tarkvara üldse levitatakse. Teisi osi võidakse levitada teiste litsentside alusel, kuigi need moodustavad osa teosest, mis tervikuna on teie koodi muudetud versioon. Selle...

Moral Rights Unchanged Olen täiesti nõus, et autor peab autoriks jääma ning olla tuvastatud. Teised   inimesed   ja   nende   t ööd  peavad   olema  austatud .  Küll ei tahaks sattuda sellisesse olukorda, kus inimesed vaidlevad omavahel, selleks, et tõestada, kes on autor ja miks.    Free Non-Commercial Sharing Ma ei saa selle väitega vaielda, kuna see tundub hästi loogiliseks. Tavalised inimesed, kelle eesmärgiks ei ole raha teenimine, vaid teiste inimeste, näiteks sõprade või tuttavate vahel suhtlemine ning teoste arutamine peavad suutma seda teha ning saama selleks õiguseid. Sõbradega muusika, Youtube’i viideote jagamine või filmide online vaatamine peabki tasuta ja mitte karistatav olema, sest inimeste motiiviks ei ole raha teenimine ,  eriti arvestades fakti, autoril ikka jääb võimalus ise raha teenida oma teoste eest, muusika puhul see võiks Spotify, kontserdid ja Youtube olla, filmide – kinodes käimine.   20 Years Of Com...

  Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus Netiquette on reeglite kogum, mida rakendatakase Interneti kasutamisel, et vältida ebameeldivaid pahandusi.  Tänapäeval paljud inimesed kuisatamiseks kasutavad Internetti, kuna elus neil pole  piisavalt julgust. Reaalelus nad on viisakad, kardavad öelda midagi halba, kuid aga neil on Internet olemas, see julgustab neid ja hakkab küberkiusamine. Inimesed unustavad, et Int ernet on seotud reaaleluga, nii et on väga oluline, et inimesed oleksid viisakad niii, Internetis kui ka tavalises elus. Kahjuks mõned isikud ignoreerivad netiquette’i ja unustavad, et arvuti või telefoni taga istub tavaline inimene, kellel on emotsioonid ja see fakt, et me neid ei näe ei tähenda, et neid ei ole.  Ma olen ise kokku puutunud inimesega, kes suhtles minuga Internetis ebaviisakalt lihtsalt sellepärast, et ta mind ei tundnud. Siis, kui me päriselus kohtusime ja üksteist tundma õppisime, ma ei suutnud oma silmi uskuda, kuna tema käitumine oli täie...

  Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e-poedes.  Eesti Infoühiskonna arengukavas on käsitletud IKT võimalused, mille peamiseks eesmärgiks on tõsta inimeste elukvaliteedi.   Eesti on digitaalvaldkonnas kiiresti arenev riik, mis annab oma elanikele võimalust mugavalt ja turvaliselt e-teenuseid kasutada. Pandeemia ilmumisel oli hästi näha, kuidas IKT abil on inimesed targaks tarbijaks saanud. Kuna poodides käimine oli mingil hetkel ohtlik, pidid paljud ettevõtted välja mõtlema, kuidas oma teenuseid kättesaadavaks teha. Nii saaksid inimesed interneti kaudu tellida endale kõike vajaliku, alustades toidust ning lõpetades kodutarbetega. See on nii aja kui ka raha salvestamine. Inimesed saavad kodust lahkumata tellida erinevaid tooteid, eelnevalt valides neid oma nutiseadme rakenduses. Sellel viisil ei raiska inimesed raha trans...

Uus meedia…? Märgata erinevust uue meedia ja traditsioonilise meedia vahel on  väga lihtne.  Traditsiooniline meedia koosneb trükistest ja ülekannetest, nagu ajalehed, ajakirjad, raamatud ja   radio . Teisel küljel on sotsiaalmeedia, mis kasvab koos tehnoloogiatega ning hõlmab sotsiaalsete võrgustike ja ajaveebide kasutamist. Arenenud tehnoloogia ei ole mitte ainult hõlbustanud Interneti tarbimist, vaid on edendanud ka uut meediat sel määral, et enamus usub, et uus meedia saab ühel päeval traditsioonilise meedia edukaks. Uus ja traditsiooniline meedia täidavad ühe ja sama eesmärgi – informeerivad inimesi, pakuvad uudiseid ja artikleid, et teavitada teid sündmustest kogu maailmas.  Uue media kiir levik on seotud nii tehnoloogia arenguga kui ka  sõnavabaduse  õigustega Interneti kasutajatel. Inimestel on nüüd õigus avaldada oma arvamust ja edastada infot erinevates Interneti platvormides.  Kuid selline sõnavabadus tekitab sellise probleemi, et infor...

  E-post Peaaegu igal kaasaegsel inimesel on  e- post. Kuigi aktiivne e-kirjavahetus on viimastel aastatel tagaplaanile jäänud, paljud meist kontrollivad oma e-posti vähemalt kord päevas - kunagi ei tea, kas tuli info ülikoolist, töölt või poest. Esimene rakendus nimega MAIL oli loodud  1965.  a astal. Selle abil said  arvuti  kasutajad ühe seadme piires üksteisega väikseid sõnumeid vahetada. Neid hoiti spetsiaalses failis nimega MAIL BOX . 1971. aastal Ray Tomlinson lõi rakenduse, mis saatis sõnimeid teistesse arvutitesse, kasutades varem failide edastamiseks kasutatud CypNet protokolli. Hiljem  igale  arvutikasutajale määrati oma  e-posti  aadress, mis koosnes tema ja arvuti nimest, mis olid eraldatud  “ @ ”  märgiga. Huvitav fakt: sümbolil “@” on erinevates riikides erinevad nimed: Venemaal on see koer, Itaalias - tigu ja Hollandis - ahvi saba. Perfokaart Perfokaart on automaatse andmetöötlussüsteemi jaoks mõeldud teabekandj...